#pesitsusrahu

"Hääletu kevad" 15.03-15.07

Pesitsusrahust

MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) algatas petitsiooni Looduskaitseseaduse muutmiseks, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. 

Õiguskantsleri seisukoht on, et keskkonnaminister võib metsaseaduse järgi piirata metsaraiet loomastiku ja linnustiku kaitseks nende sigimisperioodil kaks kuud alati 15. aprillist. Ometi ei ole ükski keskkonnaminister siiani seadusega antud võimalust kasutanud ega raiepiiranguid oma määrusega kehtestanud. Pesitsusrahu petitsiooniga nõutakse, et raiepiirangud sigimisperioodil ei vajaks keskkonnaministripoolset väljakuulutamist, vaid kehtiks igal juhul ja alati.

Milleks on vaja pesitsusrahu?

Keskkonnaministeeriumi tellimusel Tartu Ülikoolis tehtud analüüs „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed” näitab, et erametsades hukkus 2017. aasta kevadsuviste raiete tõttu vähemalt 71 000 linnupoega ja aasta hiljem vähemalt 84 000 linnupoega. 

Kõige hävitavamalt mõjub linnustikule kevadsuvisel perioodil lageraie, mille käigus hävivad nii maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes kui ka võrades pesitsevate lindude munad ja lennuvõimetud pojad.

Metsalindude arvukus Eestis väheneb 42 600–58 800 haudepaari võrra aastas. Oleme jõudnud Euroopa Liidus langejate edetabeli esikolmikusse: viimase 40 aastaga on lindude arvukus vähenenud Eestis 48, Rootsis 41 ning Madalmaades 40 protsenti.

Rahvaalgatuse koostamisel osales Eesti Ornitoloogiaühing. Algatusega on tänaseks ühinenud 27 Eesti looduse ja kultuuri eest seisvat kodanikeühendust.

Seda, et Eesti peab võtma vastutuse liigirikkuse säilimise eest ja tagama metsaelanike kodurahu, peavad ühiselt oluliseks Eesti Roheline Liikumine, Eesti Metsa Abiks, Erakond Eestimaa Rohelised, Hiite Maja, Maavalla Koda, Eesti Tulevikuerakond, Kose valla Loodusselts, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, MTÜ Niilusoo, SA Keskkonnateabe Ühendus, Studio Viridis Loodusharidus, Muraste Looduskool, Fridays For Future Eesti,  Vastuhakk Väljasuremisele (XR) Tallinn, MTÜ Rannamänniku kaitseks, MTÜ Roheline Pärnumaa, MTÜ Roheline Läänemaa, MTÜ Kogukonna Metsad, Noored Rohelised, Eesti Vegan Selts, Loomus, Roheline Kogukond, Bioneer, Eesti Kultuuri Koda, Looduse Omnibuss ja Eesti Püsimetsaühistu.

Kuula pesitsusraadiot!

“Hääletu kevade” raames vahemikus 15.03-15.07.2021 tegutseb Pesitsusraadio. 

Pesitsusraadio live saateid saad kuulata meie FB lehel.

Tutvustame pesitsejaid

Nädala pesitseja: PASKNÄÄR

Pasknäär on lind, kellel on hulganisti rahvapäraseid nimesid: näär, pasknäru, metsnäär, pasaraak, sittharakas, paskrajakas, laaneharakas, pajurästas, kartulirääk, laaneharakas, pajurästas, tammerääk, pähklirääk, kartulikreet, hobusesitajüri, lidrilind, rääkijalind jne.

Vanarahvas on arvanud, tema hääl on tinginud sellised omapärased nimed. On viidatud ka sellele, et omal ajal nokkis ta hobuse pabulaid. Samas teised linnud nokkisid ka, aga said siiski ilusamad nimed. Tuleb tõdeda, et ainult eestlased on teda niimoodi nimetanud. Sealjuures on ta ainus Eestis pesitsev lind, kes kannab tiival meie trikoloori. Vastuolu missugune!

Rääkijalinnuks kutsutakse pasknääri sellepärast, et ta oskab teisi linde jäljendada. Tema leivanumbriks on hiireviu hääle tegemine näiteks siis, kui on vaja talvel söögimaja juurest teised linnud ära hirmutada või muul ajal kasvõi mõnda liigikaaslast peletada.

Lisaks hiireviule suudab pasknäär jäljendada ka teisi linde ning lausa koduloomi, näiteks lambaid ja kitsi.Pasknääri on kõige tõenäolisem kohata kas talvel lindude söögimajas või sügisel teede ääres toimetamas, et talvevarusid koguda. Pesitsusperioodil oskab ta end väga hästi varjata. Teda on lihtsam kuulda kui näha.

Hoolimata paljudest nimedest või siis just seetõttu, aetakse pasknääri tihti segamini hallrästaga, kelle üheks rahvapäraseks nimeks on paskrästas.

Tuleb selgitada, et need ei ole mitte pasknäärid, kes armastavad suvel meie koduaedade marjapõõsaid ja maasikapeenraid külastada, vaid hallrästad-paskrästad.

Kõik pesitsejad >>

Uudised

Pesitsusraadio tiim tänab ajakirjanikke, et te meid kuulate.Aitäh, Jevgeni Ossinovski, et saates arvamust avaldasid. Saadet saab järele vaadata-kuulata siit:https://www.facebook.com/watch/live/?v=790679128534337&ref=watch_permalink Postimehest loeme:«Meil ei

Postimehes 25.04 ilmus usutlus Kaarel Võhanduga: https://lounapostimees.postimees.ee/7231602/eesti-metsadest-on-35-aastaga-kadunud-3-5-miljonit-lindu Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul vajavad kõik linnud pesitsusrahu. “Kahjuks ei ole linnulaulu vähemaks

Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees Urmas Tartes rääkis pianist Farištamo Elleri modereeritavas “Pesitsusraadios”, et kevadsuviseid raieid pole võimalik eriti millegagi põhjendada, liiatigi mõjuvad

Pühapäeval on munapüha, mis on meie rahvakalendris üks tähtsamaid kevadpühi. Nagu nimigi ütleb, pühitseb see päev muna ja uue elu sündi. Munapüha

Hea kaasamõtleja!
Kui soovid meie ettevõtmisele kaasa aidata, tee oma annetus
Päästame Eesti Metsad MTÜ kontole EE197700771004651360

Oleme ette tänulikud!

RAIELANGILOOD

Jaga meiega oma raielangi lugu!

Pildid ja lugu: Anneli Alekand

Istun kännul, päike paistab mõnusalt selga. Kusagil siristab metsvint, mööda lehvib liblikas. Vaatan enda ees avanevat vaatepilti ja püüan selgusele jõuda, mida ma sellest arvan.

Vaade on ju hea, paistab kaugele. On palju valgust. Keset lagedat seisavad mõned kõrged kased ja liigutavad laisalt oksi. Maapinnast on ennast välja upitanud üht-teist rohelist, lõhnab kevade järele. Jalutades peab küll jalge ette vaatama, sest maastik on nõudlik. Kui inimene on sellise maastiku loonud, ju see on siis millekski hea ja vajalik.

Samas näen vaimusilmas ka neid puid, kes võiksid siin veel kasvada, ning kogu muud taimestikku ja elustikku, kes peaks siin toimetama. Kõrbenud jägalat, tihedaks tambitud mulda. Liiga palju infot.

Kasvukohatüüpide järgi liigitatakse metsa väga mitmeks eri tüübiks. Ma ei tea, mitmeks kasvukohatüübiks jaguneb raielank. Loe edasi >>

 

MEIST

MTÜ Päästame Eesti metsad on rohujuuretasandi kodanikeühendus, mille eesmärgiks on jagada keskkonnaalast teavet ning korraldada organisatsioonide koostööd Eesti metsade kaitsmise nimel. Oleme üheskoos teadlaste ja teiste keskkonnaorganisatsioonidega koostanud Eesti Metsamanifesti ning Eesti Metsapetitsiooni, millele palume soovijail lahkesti alla kirjutada.

MTÜ Päästame Eesti metsad sai alguse ideest korraldada 21. märtsil, rahvusvahelisel metsade päeval, meeleavaldus Eesti metsade toetuseks. Koroonaviiruse puhangu tõttu olime sunnitud meeleavalduse edasi lükkama. Uueks kuupäevaks sai 16. august. Metsameeleavaldus toimus kahekümne seitsmes kohas üle Eesti.

 Korraldusmeeskonnas on meil paarkümmend vabatahtlikku, kes kõik annavad oma panuse õhinapõhiselt, mingit tasu selle eest saamata. Maa- ja linnainimesi on meil enam-vähem pooleks, samuti mehi ja naisi. Esindatud on ka erinevad vanusegrupid ja elukutsed. Meie peamiseks ühiseks nimetajaks on mure Eesti metsade pärast ja valmidus anda oma aktiivne panus senise olukorra muutmisesse

 

“Paljugi meie põlisest tarkusest, tavadest ja hoiakutest elab edasi ja on tänase eesti kultuuri aluseks. Eesti loodus ja maastik, keel ja kultuur on lahutamatult läbi põimunud meie pärandiga. Seda tasub märgata, tunnustada ja teadlikult kasutada.“

 Ahto Kaasik

PESITSUSKUNST

“Hääletu kevade” näituseprogramm ootab osalejaid!

Kutsume oma loometöödega osalema veebinäitusel Pesitsuskunst, mille eesmärgiks on teha loominguline kummardus kõigile pesitsejatele.

Oodatud on nii õpilastööd kui pühendunud kunstnike looming, mida saame koos tänusõnadega jagada veebilehel ja Facebookis.

Pildistage, joonistage, savitage või meisterdage! 

Pesitsemine ja linnud on Läänemeresoome pärimuskultuuris olulised tegelased, inspiratsiooni saab ammutada vanadest pärimustest ja loomislugudest. Sellest, mida linnud ja munad maarahvale tähendasid, saab vaadata-kuulata Pesitsusraadiost 31.03  kui külas oli  pärimuste uurija ja õpetaja Ahto Kaasik.

See, mida me oma loomingus kajastame, näitab, mis on meile oluline. Kutsume üles tegema loomingut sellest, mis on päriselt oluline. 

Päriselt oluline on näiteks Elu jätkumine. Loe edasi >>

Täname fotograafe!

Suur aitäh kõigile fotograafidele, kes on lubanud meil oma fotosid kasutada!

Suur aitäh, Erik Karits!
https://pixabay.com/users/erik_karits-15012370/
https://www.pexels.com/@erik-karits-2093459
http://erikkarits.noip.me/

Suur aitäh, Karl Adami!
https://www.karladami.com/

Suur aitäh, Eleri Lopp-Valdma!
http://www.estoniannaturephotos.com

Suur aitäh, Tiit Jürisson!
https://www.facebook.com/tiit.jurisson

Helina tehtud pesakasti ostes toetad pesitsusrahu kampaaniat!

Rahvusvahelise metsapäeva ja #pesitsusrahu kampaania “Hääletu kevad” raames kutsub Helina Tilk lindudele üles ise tegema puidujääkidest ja taaskasutuspuidust pesakaste ja neid üles panema.

Oma soovist pesakast soetada kirjuta: helina@tilk.ee. 25€ kanna palun Päästame Eesti Metsad MTÜ arvele: EE197700771004651360.

Tallinna piires tasuta kohaletoomine, mujale saatmisel lisandub postikulu 5€.

Scroll to Top