#pesitsusrahu

"Hääletu kevad" 15.03-15.07

Pesitsusrahust

MTÜ Päästame Eesti Metsad (PEM) algatas petitsiooni Looduskaitseseaduse muutmiseks, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. 

Õiguskantsleri seisukoht on, et keskkonnaminister võib metsaseaduse järgi piirata metsaraiet loomastiku ja linnustiku kaitseks nende sigimisperioodil kaks kuud alati 15. aprillist. Ometi ei ole ükski keskkonnaminister siiani seadusega antud võimalust kasutanud ega raiepiiranguid oma määrusega kehtestanud. Pesitsusrahu petitsiooniga nõutakse, et raiepiirangud sigimisperioodil ei vajaks keskkonnaministripoolset väljakuulutamist, vaid kehtiks igal juhul ja alati.

Milleks on vaja pesitsusrahu?

Keskkonnaministeeriumi tellimusel Tartu Ülikoolis tehtud analüüs „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed” näitab, et erametsades hukkus 2017. aasta kevadsuviste raiete tõttu vähemalt 71 000 linnupoega ja aasta hiljem vähemalt 84 000 linnupoega. 

Kõige hävitavamalt mõjub linnustikule kevadsuvisel perioodil lageraie, mille käigus hävivad nii maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes kui ka võrades pesitsevate lindude munad ja lennuvõimetud pojad.

Metsalindude arvukus Eestis väheneb 42 600–58 800 haudepaari võrra aastas. Oleme jõudnud Euroopa Liidus langejate edetabeli esikolmikusse: viimase 40 aastaga on lindude arvukus vähenenud Eestis 48, Rootsis 41 ning Madalmaades 40 protsenti.

Rahvaalgatuse koostamisel osales Eesti Ornitoloogiaühing. Algatusega on tänaseks ühinenud 47 Eesti looduse ja kultuuri eest seisvat kodanikeühendust.

Petitsiooni kogus 5505 allkirja. Järgmise sammuna saadavad algatuse loojad pöördumise koos kogutud allkirjadega Riigikogule. Vaata videot petitsiooni riigikokku saatmisest >>

Seda, et Eesti peab võtma vastutuse liigirikkuse säilimise eest ja tagama metsaelanike kodurahu, peavad ühiselt oluliseks järgmised organisatsioonid:  Eesti Metsa Abiks, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Erakond Eestimaa, Rohelised Hiite Maja, Eesti Tulevikuerakond, MTÜ Niilusoo, Muraste Looduskool, SA Keskkonnateabe Ühendus, Maavalla Koda MTÜ, Rannamänniku kaitseks, MTÜ Roheline Pärnumaa, MTÜ Roheline Läänemaa, MTÜ Kogukonna Metsad, Noored Rohelised, Fridays For Future, Eesti Kose valla Loodusselts, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, Vastuhakk Väljasuremisele (XR) Tallinn, Eesti Vegan Selts, Eesti Kultuuri Koda, Roheline Kogukond, Eesti Püsimetsaühistu TÜH, Loomus, Bioneer, Looduse Omnibuss, Eesti Rahva Selts, Metsloomade Taastuskeskus, Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Metsloomaühing, MTÜ Noor Eesti 200, Keskkonnaõiguse Keskus, Eestimaa Loomakaitse Liit, Müravaba ja Puhta Pärnu Eesti MTÜ, MTÜ Vormsi Loodushoid, MTÜ Tänu Loodusele, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, MTÜ Rakendusökoloogia Keskus, Ihaste Elanike Liit MTÜ, MTÜ Kloogaranna, Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts, Eesti Looduskaitse Selts, Eestimaa Looduse Fond, Kagu-Eesti loodusrahvas MTÜ, Purtse Jõe Arenduskeskus MTÜ

Kuula pesitsusraadiot!

“Hääletu kevade” raames vahemikus 15.03-15.07.2021 tegutseb Pesitsusraadio. 

Pesitsusraadio live saateid saad kuulata meie FB lehel.

Tutvustame pesitsejaid

Must toonekurg. Foto autor Tiit Jürisson

Must toonekurg
Foto: Tiit Jürisson

Nädala pesitseja: MUST TOONEKURG

Eestis on must-toonekurg elanud arvatavasti kauem kui soomeugrilased. Eelmisel aastal lendas Eestis pesast välja vaid kümme must-toonekure poega. Isegi kaks korda rohkem olnuks vähevõitu, arvestades et tegu on siinse ürglooduse ilmekaima linnuga.

Maailmas arvatakse must-toonekurgi elavat 11 000–15 000 paari, kellest suurem osa on elukoha leidnud Euroopas. Eesti jääb areaali põhjapiirile ja Soomes lind enam ei pesitse. Eesti jaoks peetakse normaalseks 100–200 pesitsevat paari aastas.

Intensiivse metsaraie tõttu jääb vanu loodusmetsi järjest vähemaks, ent just selliseid metsi must-toonekured armastavadki. Nad on inimpelglikud, nii et kui pesast kahesaja meetri kaugusel ragistab ning jaurab harvester, jätab linnupaar enda kodu lihtsalt maha. See tähendab omakorda, et järelkasv jääb tulemata – võib-olla on järgmisel aastal rohkem õnne. Loe edasi >>

Kõik pesitsejad >>

Uudised

Petitsiooni “Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!” allkirjastas rahvaalgatus.ee portaalis 5505 inimest, nõudmisega liitus ka 47 keskkonnaorganisatsiooni.  Algatusega nõutakse looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti

Pesitsusraadio tiim tänab ajakirjanikke, et te meid kuulate.Aitäh, Jevgeni Ossinovski, et saates arvamust avaldasid. Saadet saab järele vaadata-kuulata siit:https://www.facebook.com/watch/live/?v=790679128534337&ref=watch_permalink Postimehest loeme:«Meil ei

Postimehes 25.04 ilmus usutlus Kaarel Võhanduga: https://lounapostimees.postimees.ee/7231602/eesti-metsadest-on-35-aastaga-kadunud-3-5-miljonit-lindu Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul vajavad kõik linnud pesitsusrahu. “Kahjuks ei ole linnulaulu vähemaks

Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees Urmas Tartes rääkis pianist Farištamo Elleri modereeritavas “Pesitsusraadios”, et kevadsuviseid raieid pole võimalik eriti millegagi põhjendada, liiatigi mõjuvad

Pesitsusraadio saated leiad järelkuulatavana ka meie youtube kanalis:

Hea kaasamõtleja!
Kui soovid meie ettevõtmisele kaasa aidata, tee oma annetus
Päästame Eesti Metsad MTÜ kontole EE197700771004651360

Oleme ette tänulikud!

RAIELANGILOOD

Jaga meiega oma raielangi lugu! Saada oma lugu meile pesitsusrahu@googlegroups.com

Pildid ja lugu: Anneli Alekand

Istun kännul, päike paistab mõnusalt selga. Kusagil siristab metsvint, mööda lehvib liblikas. Vaatan enda ees avanevat vaatepilti ja püüan selgusele jõuda, mida ma sellest arvan.

Vaade on ju hea, paistab kaugele. On palju valgust. Keset lagedat seisavad mõned kõrged kased ja liigutavad laisalt oksi. Maapinnast on ennast välja upitanud üht-teist rohelist, lõhnab kevade järele. Jalutades peab küll jalge ette vaatama, sest maastik on nõudlik. Kui inimene on sellise maastiku loonud, ju see on siis millekski hea ja vajalik.

Samas näen vaimusilmas ka neid puid, kes võiksid siin veel kasvada, ning kogu muud taimestikku ja elustikku, kes peaks siin toimetama. Kõrbenud jägalat, tihedaks tambitud mulda. Liiga palju infot.

Kasvukohatüüpide järgi liigitatakse metsa väga mitmeks eri tüübiks. Ma ei tea, mitmeks kasvukohatüübiks jaguneb raielank. Loe edasi >>

 

MEIST

MTÜ Päästame Eesti metsad on rohujuuretasandi kodanikeühendus, mille eesmärgiks on jagada keskkonnaalast teavet ning korraldada organisatsioonide koostööd Eesti metsade kaitsmise nimel. Oleme üheskoos teadlaste ja teiste keskkonnaorganisatsioonidega koostanud Eesti Metsamanifesti ning Eesti Metsapetitsiooni, millele palume soovijail lahkesti alla kirjutada.

MTÜ Päästame Eesti metsad sai alguse ideest korraldada 21. märtsil, rahvusvahelisel metsade päeval, meeleavaldus Eesti metsade toetuseks. Koroonaviiruse puhangu tõttu olime sunnitud meeleavalduse edasi lükkama. Uueks kuupäevaks sai 16. august. Metsameeleavaldus toimus kahekümne seitsmes kohas üle Eesti.

 Korraldusmeeskonnas on meil paarkümmend vabatahtlikku, kes kõik annavad oma panuse õhinapõhiselt, mingit tasu selle eest saamata. Maa- ja linnainimesi on meil enam-vähem pooleks, samuti mehi ja naisi. Esindatud on ka erinevad vanusegrupid ja elukutsed. Meie peamiseks ühiseks nimetajaks on mure Eesti metsade pärast ja valmidus anda oma aktiivne panus senise olukorra muutmisesse

 

“Paljugi meie põlisest tarkusest, tavadest ja hoiakutest elab edasi ja on tänase eesti kultuuri aluseks. Eesti loodus ja maastik, keel ja kultuur on lahutamatult läbi põimunud meie pärandiga. Seda tasub märgata, tunnustada ja teadlikult kasutada.“

 Ahto Kaasik

PESITSUSKUNST

“Hääletu kevade” näituseprogramm ootab osalejaid!

Kutsume oma loometöödega osalema veebinäitusel Pesitsuskunst, mille eesmärgiks on teha loominguline kummardus kõigile pesitsejatele.

Oodatud on nii õpilastööd kui pühendunud kunstnike looming, mida saame koos tänusõnadega jagada veebilehel ja Facebookis.

Pildistage, joonistage, savitage või meisterdage ja saatke meie e-mailile pesitsusrahu@googlegroups.com! 

Pesitsemine ja linnud on Läänemeresoome pärimuskultuuris olulised tegelased, inspiratsiooni saab ammutada vanadest pärimustest ja loomislugudest. Sellest, mida linnud ja munad maarahvale tähendasid, saab vaadata-kuulata Pesitsusraadiost 31.03  kui külas oli  pärimuste uurija ja õpetaja Ahto Kaasik.

See, mida me oma loomingus kajastame, näitab, mis on meile oluline. Kutsume üles tegema loomingut sellest, mis on päriselt oluline. 

Päriselt oluline on näiteks Elu jätkumine. Loe edasi >>

Laulud ja luuletused

Metsavalu.

Autor: Marili Kurviste

Enam vaiki ei saa olla, viha annab sõnakust. Kuulake te metsatapjad! Kopkakaanid koletud! Vaigistage oma saed ja harvesterid jõletud! Kas on kuulda linnulaulu? Metsaelu muretut? Ei! Sest oled puud kõik surmand! Pesad ära hävitand! Metsa asemel on tüükad! Vägistatud Emamaa, pind täis suuri raskeid roopaid nagu nahka löödud haav! Mõni loom veel päästab poegi segitrambit urgudest. Teine kurva näoga vaatab varalahkund pojukest.

Kas sul südant sees ei ole? Pole hale vaadata seda mida teinud oled? Kas sul hing ei valuta? Surmad tuhandete kaupa puid ja linde, putukaid tundmata, et oled jube, süüdimatu mõrtsukas?

Valitsuse kukrujüngrid, kes te koore riisute sellest metsagenotsiidist, kaua nõnda jätkate? Ainult teie saate teha nii, et lõpeks tapatöö! Lõpetage! Jätke järgi, öelge! See on teie töö! Eesti rahvas, tõuse üles, käes on tagumine aeg Eesti Metsa kaitseks astu! Aeg on peatada nüüd saed! Tõstke pead kõik loodushinged, ühinegem usujõus, et me häält ka kuulda võetaks, olgem viimaks ühel nõul! Hüüdkem: Aitab tapatalgust! Laskem metsal elada! Andke armu loodusele! Tule Taara avita!

Täname fotograafe!

Suur aitäh kõigile fotograafidele, kes on lubanud meil oma fotosid kasutada!

Suur aitäh, Erik Karits!
https://pixabay.com/users/erik_karits-15012370/
https://www.pexels.com/@erik-karits-2093459
http://erikkarits.noip.me/

Suur aitäh, Karl Adami!
https://www.karladami.com/

Suur aitäh, Eleri Lopp-Valdma!
http://www.estoniannaturephotos.com

Suur aitäh, Tiit Jürisson!
https://www.facebook.com/tiit.jurisson

Helina tehtud pesakasti ostes toetad pesitsusrahu kampaaniat!

Rahvusvahelise metsapäeva ja #pesitsusrahu kampaania “Hääletu kevad” raames kutsub Helina Tilk lindudele üles ise tegema puidujääkidest ja taaskasutuspuidust pesakaste ja neid üles panema.

Oma soovist pesakast soetada kirjuta: helina@tilk.ee. 25€ kanna palun Päästame Eesti Metsad MTÜ arvele: EE197700771004651360.

Tallinna piires tasuta kohaletoomine, mujale saatmisel lisandub postikulu 5€.

Scroll to Top