Mänsak

NÄDALA PESITSEJA vol 5 – MÄNSAK

Mänsaku ladinakeelne nimetus: Nucifraga caryocatactes
Kaal: ca 155 – 215 g
Arvukus: umbes 5000-10 000 pesitsuspaari
Rahvapäraseid nimetusi: pähklikreet, pähklikrõõt, ubarääk

Mänsak on vareslaste sugukonda, mänsakute perekonda kuuluv pasknäärist väikesem metsalind. Eristatakse mitut alamliiki – Euroopas ida suunas kuni Uuraliteni on levinud pähklimänsak, sealt ida poole seedrimänsak. Eestis on mänsak eelkõige levinud Saaremaal, Lääne-Eestis ja Vahe-Eesti metsades.

Mänsak
Mänsak pesamaterjaliga. Foto Tiit Jürisson.

Mänsak, ehk maakeeli ubarääk eelistab elada soistes kuusikutes või kuuse-segametsades. Lind on küllalt paikse eluviisiga.

Oma shokolaadipruuni-valgetähnilise sulestiku ja pikema, tugeva nokaga mänsak on kaunis lind. Mänsaku tiivad ning saba ülemine osa on peaaegu musta värvi ning ilusa sinakasrohelise läikega.

Mänsakupaarid jäävad kokku terveks eluks. Pesitsemisega alustab mänsak küllalt varakult – juba märtsikuu esimesel poolel. Pesa püüab lind ehitada väga varjulisse metsatihnikusse, tavaliselt kuuse otsa. Kurnas on enamasti 2-4 muna ning neid haub emaslind, aga linnupoegi toidavad mõlemad vanemad.

Pesitsusperioodil on mänsakupere vaikne. Linnupojad on nn pesahoidjad, kes lahkuvad pesast umbes kolme nädala vanuselt, kuid jäävad siiski oma vanematega veel mitmeks kuuks, et saada vilumust nende eluks nõnda olulises toiduvarumises. Kui linnupojad on juba lennuvõimelised, siis muutuvad mänsakud taas häälekateks, andes oma tegutsemisest märku käredavõitu kraaksatustega.

Mänsak
Mänsaku noorlind. Foto Susi Kübarsepp.

Mänsakud söövad nii taimset kui ka loomset toitu, armastades väga okaspuude seemneid, marju, aga ka pähkleid – inglise keeles ongi mänsaku nimi nutcracker ehk pähklipureja. Pähklite valmimise aegu kohtab linde sageli just sarapikes. Mänsak kogub pähklitest omale ka talvevarusid, tehes omale panipaiku maapinnale sambla ja samblike alla ning ka puukoore alla või õõnsustesse. Nagu teistelgi vareslastel, on ka mänsakutel hea mälu ning nii püsivad toiduvarude asukohad ka enamasti meeles. Kevadeti toituvad mänsakud ka putukatest.

Mänsak
Mänsak e ubarääk. Foto Tiit Jürisson.

Mänsakud ei ole looduskaitse all, kuid neid ohustab sobivate elupaikade kadumine – eelistavad ju nemadki suuri ja tihedaid metsamassiive. Kuna mänsak alustab pesitsemist küllalt vara, siis on tema seisukohast oluline, et pesitsusrahu algaks juba märtsis. Märkimist väärib ka asjaolu, et mänsak hävitab kahjurputukaid ning levitab mitmesuguseid seemneid – nii on ta kasulik ka metsamajanduse vaatenurgast.

Mänsak
Mänsak. Foto Susi Kübarsepp.

Allikad:
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/NUCCAR2.htm
https://en.wikipedia.org/wiki/Spotted_nutcracker
Karl Adami “Eesti talvised metsalinnud”, Kirjastus Varrak, 2018

Mänsakut tutvustas Sandra Urvak

#pesitsusrahu

Scroll to Top