Laanepüü (Tetrastes bonasia) – Nädala pesitseja 3

Fakte
Kaal: ca 320-410 g
Arvukus: pesitsusperioodil 20–40 tuhat paari, talvel 60–100 tuhat lindu
Rahvapäraseid nimetusi: räbtsik, metsapüü, püü, püvi, laaspüvi, kõrvepüü
Laanepüü on Eestis III kategooria kaitsealune liik.
Ohustatud liigina on laanepüü kantud ka Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisa nimistusse.

Laanepüü istumas kaseoksal. Kase- ja lepapungad on laanepüüde meelis talviseks toiduks.
Foto Tiit Jürisson.

Huvitavat
Nii nagu teisedki metsislased, tegelevad laanepüü isaslinnud ka sügiseti endale koduterritooriumi hõivamise ning paarilise otsimisega, täpselt nii nagu see on kevadel, enne sigimisperioodi. Nii võib muidu vaikses sügiseses metsas kuulda laanepüüle iseloomulikku peent vilistamist. Selline käitumine on kõigil metsislastel seotud kevadel ja sügisel päeva valgusperioodi sarnasusega, ehk siis sügisene mänguperiood esineb ajal, mil valge aja pikkus vastab kevadisele päeva pikkusele. Laanepüüde suurimateks vaenlasteks looma- ja linnuriigis on erinevad röövlinnud ja ka loomad, nagu näiteks metsnugis, metssiga, kährik, rebane jne.

Kõige suurem laanepüü arvukust mõjutav tegur on siiski seotud inimesega – selleks on metsaraie. Järjest on kahanenud laanepüüle sobilikud elupaigad ning halvenenud nende kvaliteet. Lind eelistab vanemaid ja liigiliselt mitmekesiseid segametsi, mida meil aga järjest vähemaks jääb. Nii on ka laanepüü arvukus viimaste aastakümnete jooksul pigem langenud.

Laanepüü on meie metsade põlisasukas, kes tegutseb Eestis aastaringselt. See umbes hakisuurune jässaka keha ja suhteliselt väikese peaga lind kuulub metsislaste sugukonda, olles seejuures Eestis elavatest kanalistest väikeseim ja arvukaim.

Laanepüü seljasulestik on hall, tumedamate pruunikate ja hallide tähnidega. Keha alapoole sulestiku põhitoon on valge, millel on selgepiirilised musta ja kastanpruuniga laigud. Tiivad ja küljed on roostepruunid ning samuti laigulised. Saba tipus on must ristivööt. Isas- ja emaslindude välimust on küllalt raske eristada, aga mõningasi erinevusi neil siiski on: isaslinnu tunnuseks on kurgualune valges raamistuses must laik, kuklatutt ning silmade kohal erepunane triip. Emaslinnu kurgualune on valkjas, mõne väikese sulega kuklatutt ning sulestik on isaslinnust kahvatum.

Laanepüü emaslind metsateel. Pojad, kes emaga kaasas olid, jäid targu rohu sisse peitu ning emaslind püüdis möödujate tähelepanu endale tõmmata. Foto Susi Kübarsepp.

Euroopas on laanepüü levila lõunapiir viimasel ajal inimtegevuse tõttu nihkunud enam põhja poole. Pidev levila ei jõuagi Kesk-Euroopasse, vaid katkeb seal, kus lõpevad Poola idaosa metsad. Kesk-Euroopas on laanepüü jäänud püsima vaid paiguti mäestike metsades.

Eestis võib laanepüüd kohata mandril niiskemate ja rohke alusmetsaga kuuse-segametsades, meie saartel ta ei elutse. Tihedam kuusik pakub võimaluse varjuda kiskjate eest ning samas kaitseb pakaselistel talveöödel natukenegi külma eest. Talvel toituvad laanepüüd lehtpuude – peamiselt kase ja lepa – pungadest, muul ajal aga marjadest, seemnetest ja väga vähesel määral ka selgrootutest loomadest, nagu mardikad, sipelgad jne.

Nii nagu kõigil metsislastel, algab ka laanepüüdel kevadel, lume sulades sigimiseks ettevalmistav mänguperiood. Laanepüüde isaslindude mängu osaks on vilelaul, mängulend, sulestiku näitamine ning paarismäng emaslinnuga. Isalinnud vilistavad kõrges toonis: kahele pikale vilele (esimene pikem kui teine) järgnevad lühikesed ja kiired üksteise järel kõlavad helid. Kokku kestab üks vilelaul umbes 2,5 sekundit ning seejuures on eri lindude vilelaulus on isikupäraseid erisusi, eriti lõpuosas. Ka laanepüü emaslind vilistab, kuid tema vile on lihtsam, koosnedes kolmest helist: esimene ja kolmas lühikesed, keskmine pikem.

Laanepüütibu. Foto Tiit Jürisson.

Laanepüü emaslind muneb esimesed munad tavaliselt aprillikuu teisel poolel. Täiskurna, milles on 4-13 muna, võib leida maikuu teisest dekaadist juuni keskpaigani. Laanepüü pesa on väga lihtne: selleks võib olla väike kuivade puulehtede ja rohuga voodertatud lohk maapinnal põõsa või puu all. Eestis on küll ka väga üksikuid teateid kuusepuul paiknenud pesadest.

Laanepüü poegade kohta öeldakse, et nad on pesahülgajad, mis tähendab, et nad lahkuvad pesast kohe pärast koorumist ning hakkavad iseseisvalt putukaid sööma. See ei tähenda siiski, et nad oleksid otsekohe iseseisvad, vaid pesakonda juhib ikkagi emaslind. Arvatakse, et isaslindude side poegadega on nõrk. Kui suvel juhtud looduses kohtuma poegadega laanepüü emaslinnuga, siis teeb viimane kõik, et Sinu tähelepanu poegadelt enesele saada, püüdes niiviisi oma poegi kaitsta. Esimestel elukuudel saabki palju laanepüüpoegi hukka. Laanepüütibud saavad lennuvõimelisteks juba kolme nädala vanuselt. Laanepüüde pesakonnad hakkavad lagunema augustikuu lõpu poole, kusjuures noored isaslinnud lahkuvad kodupesakonnast varem kui noored emaslinnud.

Isane laanepüü kaseoksal. Foto Tiit Jürisson.

Kasutatud allikad:
http://vana.loodusajakiri.ee/eesti…/artikkel1695_1681.html
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/BONBON2.htm
https://www.keskkonnaagentuur.ee/…/lisa3_metsalinnud.pdf
https://et.wikipedia.org/wiki/Laanepüü

Laanepüü väljaheited. Foto Sandra Urvak.

Laanepüüd tutvustas Sandra Urvak